+372 501 2026
info@fasadfromjapan.com

Reg code: 12855304

KMKR: EE101798745

Eesti Русский English

Construction & Distribution Europe OÜ


AMETLIK EDASIMÜÜJA


+372 501 2026

KMEWi paneelidest ja fiibertsemendist

Fiibertsementi nimetatakse ka fiiberbetooniks. Ta erineb meile tuntud tavapärasest betoonist fiiberkiudude (või fiibri) olemasolu poolest. Kiududel on armeeriv funktsioon. Fiibekiudu toodetakse metallist, klaasist, tselluloosist või polümeermaterjalist.

Fiibermaterjali kasutamine betoonis suurendab betooni püsivust:

  • madala temperatuuri;
  • deformatsiooni;
  • pragude tekkimise;
  • vee mõju suhtes.

Võrreldes raudbetoonpaneelidega on fiibertsemendist paneelidel väiksem kaal. Seega on nende monteerimine lihtsam ning seega väheneb surve vundamendile ja ehituskonstruktsioonile.

Fiibertsemendi kasutamine on otstarbekohane vahelduva koormuse tingimustes töötavate monoliit- ja monteeritavate konstruktsioonide juures. Tänu oma tugevusele ja tõmbetaluvusele tõestab see fiiberbetooni vastupanuvõimet ka teiste mõjude suhtes.

Veel üks fiiberbetoonpaneelide vaieldamatu eelis on pikaealisus. See materjal peab tavalisest betoonist 15…20 korda kauem vastu ning ei purune kergesti.

Fiibertsemendi ajalugu on küllaltki huvitav. Esimest korda on seda materjali märgitud aastal 1900 ehk tema leiutamise aastal. Fiibertsemendi seostatus ehituskultuuriga pole juhuslik – see on lihtsuse ja uuendusmeelsuse ning standardiseerituse ja avangardismi väljendus. Fiibertsement on täielikult universaalne ning seda saab kasutada nii välis- kui siseviimistlustöödel. Selle kasutamine ei piirdu ainult ehitusvaldkonnaga – fiibertsementi kasutatakse näiteks ka mööbli valmistamisel ja maaparandustöödel.

Ning üllatusena on fiibertsementi kasutanud ka kunstnikud ja disainerid. Seda on oma loomingus kasutanud sellised kuulsused nagu Pablo Picasso, Max Ernst ja Fernand Henri Léger. Peamiselt tegelevad selle materjaliga siiski arhitektid.

Fiibertsementi kasutatakse laialdaselt tsiviilehituses. Sellest tehakse maa sees kasutatavaid ventilatsiooni-ja veetorusid.

Saksamaal on fiibertsemendist torudele leitud hoopis huvitav lahendus – neid kasutatakse reklaamitulpadena. Sellest materjalist luuaks tõelisi šedöövreid, mis kaunistavad aedu, tänavaid, parke jm avalikku ruumi. Fiibertsementi armastatakse tema tugevuse ja elastsuse tõttu ning lisaks on ta ka tõeliselt universaalne. Üks Viini arhitektidest on fiibertsementi nimetanud peamiseks ehitusmaterjaliks, ilma milleta ei saa kaasaegset arhitektuuri ette kujutada.

Fiibertsement – kuidas see kõik algas

Juba 19. sajandil loodi tööstuslik toode, mida peetakse kaasaegse fiibertsemendi eelkäijaks. Sellega seostatakse 1856. aastal sündinud Austria leidurit Ludwig Hatschek’it. Saadud pärandus võimaldada tal avada asbestlehtede ja -tihendite ja vabriku. Asbest kui mittepõlev aine, oli tol ajal ehitusmaterjalina väga populaarne. Seda kasutati kaminate, ahjude ja suitsukäikude isoleerimisel.

Hatscheki äritegevus oli edukas ning alates 1893. aastast alustas ta aktiivset tegevust uute toodete loomisel. Seitsme aasta vältel otsiti universaalsete omadustega katusekattematerjali, mis pidi olema ka tulekindel, kauakestev, tugev, kerge ning seejuures odav. Selliste omadustega oleks materjal alla jäänud ainult seatinale, eterniidile ja kivile. Hatscheki tööd kroonis edu – alustati plaatide tootmisega, mis koosnesid asbestisegust, portlandtsemendist, kustutamata lubjast, liivast ja veest. Need plaadid võimaldasid ehitada kauakestva, külma- ning tulekindla katuse. Tehnoloogiale võeti patent ning seda kasutatakse ehituses tänaseni.

Mõne aja jooksul, möödudes kindlalt analoogidest, sai fiibertsement ehitusmaterjalide turul oma kindla koha. See, et arhitektid tänaseni fiibertsementi kasutavad, tõestab selle materjali parimaid ekspluatatsiooniomadusi.

Eksperimente fiibertsemendiga alustati möödunud sajandi 20. aastatel. Suurim populaarsus saavutati möödunud sajandi keskel, kui fiibertsementi kasutasid paljud tuntud arhitektid, kes andsid oma panuse selle ehitusmaterjali arengusse.

Fiibertsement pälvis ka kuulsa prantslase, Le Corbusier’i, tähelepanu. 1912. aastal kasutas ta seda materjali oma vanemate maja ehitusel ning juba 45 aasta pärast demonstreeris ta fiibertsemendi omadusi Berliini rahvusvahelisel ehitusmessil. Sel ajal kasutati fiibertsementi väga mitmel eesmärgil – alates rõdude ja fassaadide viimistlusest kuni torustike ja aknalaudadeni.

1923. aastal ilmus Adolf Behne’ artikkel, kus kutsuti üles kasutama tolle aja kohta kaasaegseid materjale – duralumiiniumit, raudbetooni ja terast. Poolsada aastat hiljem avaldas samu mõtteid ka kirjanik Max Frisch, meenutades, kuidas ta noore arhitektina eelmainitud materjalidega töötas.

Kui mitte kõik ei hinnanud vääriliselt uut tööstusehitusmaterjali. Mõned arhitektid ei võtnud fiibertsementi omaks tema halli värvuse tõttu ning võitlesid arhitektuuripärandi säilimise eest. 1916. aastal ilmunud Šveitsi arhitektide assotsiatsiooni aruandes märgiti lisaks fiibertsemendi kasutamise positiivsetele ja negatiivsetele omadustele ära ka see, et materjal on äri- ja tööstusehituses igati kasutatav. Esitati vaid mõned klauslid – fiibertsemendist paneelidega ei tohtinud asendada vana plaadistust, eterniit- ja muid katusematerjale. Kuid mõne aja möödudes sai fiibertsemendist siiski õigusega kõigis ehitusvaldkondades nõutud materjal.

Vaadates täna Euroopa linnade ajaloolisi ehitisi võib märkida, et nende fassaadid ja katused on tehtud fiibertsemendist. Selliseid maju võib, muide, kohata ka Jaapanis. Jaapani arhitekti Kenzo Tange eeskuju võttis hiljem üle ja tema saksa kolleeg Egon Eiermann, kes märkis, et fiibertsement vastab suurepäraselt tänapäeva arhitektuuri kõikidele nõuetele. Eiermannil oli Saksamaal selle valdkonna arengus suur mõju. Ta kasutas ehituses just fiibertsemendist paneele, asendades sellega tihti ka looduslikku kivi. Fiibertsement sobis suurepäraselt sakslaste vaoshoitud natuuriga.

Fiibertsement ei kaotanud Saksamaal peale Teist maailmasõda oma populaarsust. Seda kasutati elumajade, õppehoonete ja teiste ehitiste taastamistöödel. Eluhooned, mille ehitamisel kasutati fiibertsementi, said modernismi ja postmodernismi eredaks väljenduseks.

Paljud arhitektid kasutasid  fiibertsementi võima tööriistana  arhitektuuris oma isikliku filosoofia väljendamiseks. Fiibertsementi kasutasid oma projektides kodumaised arhitektid, kes lõid tõeliselt unikaalseid elu-, administratiiv- ja polüfunktsionaalseid hooneid ning kõrghoonekomplekse. Nende kõikide juures kasutati viimistlusmaterjalina tõeliselt universaalset ehitusmaterjali – fiibertsementi. Fiibertsement loob ehitajatele laialdasi võimalusi, sellega saab eksperimenteerida, luua uusi tulemusi ning avastada uusi kasutusvaldkondi.